TEADUSPÄEV PARILAS

Küllakutsed on nii toredad! Loed päevi, et palju veel jäänud on, vaatad ilmateadet, kas päikest ka tuleb või on ainult äikest ning mõtled, mida kaasa võtta. Külla ei saa ometi tühjade kätega minna. Teadusseiklus käib sedasi külas, et terve sõiduauto on asju täis - käärid, pliiatsid, paberid, vildikad, papp, juhtmed, sooda, äädikas, kartulitärklis, kummikindad, erinevad värvid, mitu kilo sidruneid, coca-cola jne. Tundub põnev pidu, mis?

Pidu toimus Parilas vana koolimaja õuel. Kutsujaks oli MTÜ Ridala Spordiklubi ja külalisi oli väga palju tulemas - 27 teadushuvilist last! Poisid ja tüdrukud vanuses 7-10 aastat, seega programm sai mitmekesine, et igasugused huvid saaks rahuldatud.

Kõigepealt elekter, sest olime seda ju mõned päevad taevas sähvimas näinud!

Kui sul on patareid, hunnik juhtmeid ja lambikesed, kas sa oskad neid ühendada? Mis juhtub, kui panna kaks patareid ühe asemel?

Okei, see oli päris lihtne ülesanne, aga soojenduseks mõnus.

Aga kas sidruni või coca-colaga saaks ka LEDdioodi põlema panna? Saab küll!

Isegi juhendajatel ja abistajatel oli põnev vask-tsink-vask-tsink-jada koostada ja loota, et nüüd on piisavalt pinget, et tuluke süttiks.

Kuna terve vaim on ainult terves kehas, siis teadustööde vahepeal tegid lapsed virgutus-sporti Ridala Spordiklubi sportlastega.

Seejärel jätkasime keemiakatsetega - alused ja haped. Indikaatoriks oli valmis juba punase kapsa vedelik. Uurisime, mis juhtub kui sinna sidrunimahla lisada - värvus ilusaks roosaks! Järelikult happeline aine. Seejärel suundusid lapsed ise uurima, mismoodi äädikas ja sooda selle kapsaveega reageerivad. Tuli välja, et äädikas on ka hape (vedelik läks punakas-roosaks). Soodaga värvus vedelik siniseks, järelikult oli tegu alusega. Aga mis siis juhtub, kui need nüüd omavahel kokku segada (äädikalahus ja soodalahus)? Juhtus palju kilkeid, naeru, ohoood ja vauud :) Arendasime seda katset efektsemaks - lisasime nõudepesuvahendit ja värve ning tulemuseks saime vahutava vulkaani. Kas saab midagi vahvamat olla, kui murul istudes erinevaid aineid kokku segada?

Järgmisena tuli liikumise teema. Kõigepealt valmistasime kiirendiga paberlennuki ning langeva helikopteri ja siis juhtus see, mis teeb meele kohe eriti rõõmsaks. Üks väike teadlane pani kaks asja kokku ja tegi kiirendiga helikopteri. Kiirendas lennumasina kõrgele üles, mis langes helikopterina pööreldes alla - nii vahvaid asju saab paberist leiutada!

Elu ilma autodeta ei kujutaks me ette, seega oli suurem meisterdamise projekt õhupallimootoriga auto. Kõigepealt tuli meisterdada kere ning valmisid väga omanäolised masinad.

Seejärel tuli paigutada autosse õhupallimootor. Kui õhupall täis puhuda, siis õhk liigub kõrrest välja ning lükkab auto veerema (nii nagu siin videos).

Olen umbes 50-60 sarnase auto sünni juures olnud, kuid istmete ja ustega variant oli mul esimene vastuvõtta!

Kui käed olid piisavalt väsinud, siis väsitasime ka silmi isetehtud vurridega. Selleks läheb vaja ainult CD-plaati, paberit, joonistustarbeid, liimi, kleepmassi ja klaaskuuli. Mida sa sinna peale joonistasid, võib valmistada üllatuse, kui sa vurri keerlema lükkad. Värvid kaovad, täppidest saavad ringid ning spiraalid hüpnotiseerivad su hoopiski!

Ja mis te arvate, mis oli kõige viimane, rahustav ja mõnus teadus? See, mida mõni laps hommikust peale küsis: "kas me täna lima ka teeme?" ja poole tunni pärast uuesti: "kas me nüüd teeme lima?" Jah, tegime! Toimeka päeva lõpuks tegime kõikide laste ja nende vanemate suureks rõõmuks lima!

Kui hommikul mõtlesin - kuus tundi möllu! Kas kõike jõuame? Äkki jõuame liiga kiiresti ja lastel hakkab igav? Äkki lapsed väsivad ära? Äkki mina väsin ära? Äkki lapsi ei huvitagi, lihtsalt vanemad arvavad, et huvitab? Siis õhtul olid hoopis teistsugused mõtted - lapsed on loovad kui annad neile võimaluse! Lastel on suur huvi ise teha ja katsetada! Teadus ühendab, sest meil polnud terve päev mitte ühtegi konflikti ega muud suhtlusprobleemi! Nad teavad nii palju! Mul õnnestus neile midagi uut õpetada! Mõtle, mõni laps toodi lausa Lihulast ja Padiselt kohale!

Oli suur rõõm õpetada koolimaja õuel, kus umbes-täpselt 70 aastat tagasi alustas minu vanaema õpetajakarjääri!

Aitäh, MTÜ Ridala Spordiklubi ning suured tänud lastele ja nende peredele!

Eliko